Ajalugu

Oletatavasti oli saar veel 12. sajandil Peipsi lääneranniku poolsaar, millest hiljem järvevee tõustes saareks muutus. Kirjalikud allikad Piirissaare asustamisest puuduvad. Rahvapärimuse järgi tulid esimesed elanikud saarele peale Põhjasõda. Nendeks olid vanausulised, kes põgenesid Venemaa kirikureformi eest.
Piirissaare nüüdne nimi kajastab tema omaaegset staatust, sest saar oli pikka aega poolitatud Liivimaa kubermangu ja Peterburi kubermangu vahel. Enne 16. sajandit Tartu Piiskopkonna ja Pihkva Vürstiriigi vahel.
Piirissaar liideti tervenisti Eestiga 1920. aastal, kui sõlmiti Tartu rahuleping. Tänapäeval on saarel kolm küla – Piiri, Saare ja Tooni. Kuni 1862. aastani asus saare loodeosas veel ka Porka küla, mille järgi Piirissaart nimetati Porka saareks.
Piirissaare esimesed elanikud olid eesti ja vene rahvusest kalurid oma peredega. Vene rahvusest kalurid jagunesid omakorda kahte eri rühma – õigeusklikeks ja vanausulisteks. Kõigil neil oli omaette kultuuriruum ja hoolega peeti au sees oma vanakalendrilisi kirikupühi ja kirikupäevi. Need kolm erinevat kultuuri on saarel üheskoos toimetanud tänaseni.

Enne Esimest maailmasõda olid piirissaarlased jõukad. Siin elasid elukutselised kalamehed, kes oma saaki Tartus turustasid. Peale sõda aga ajad muutusid, paremad kalapüügikohad jäid 3,5 km eemal asuva piiri taha ning piirissaarlased polnud enam „Peipsi valitsejad”. Lisaks laastas saart 1921. aastal tulekahju, mis hävitas suurema osa piirissaarlaste elamuid ning andis saare-elanike vaesumisele viimase tõuke. Peamisteks

tegevusaladeks saarel on alati olnud kalapüük ja sibulakasvatus.

Peale Eesti taasiseseisvumist oli saarel omaette omavalitsusüksus, Piirissaare vald. Pärast 2017. aasta Eesti omavalitsuste haldusreformi kuulub Piirisaar Tartu valla koosseisu. Alates 1991. aastast kuulub Piirissaar Natura 2000 alade hulka. Samal aastal kuulutati Piirissaar ka maastikukaitsealaks. 2014. aasta sügisel liideti Piirissaare maastikukaitseala, Emajõe suudmeala hoiuala ja Emajõe–Suursoo maastikukaitseala ühtseks Peipsiveere looduskaitsealaks.
1997. aastast kuulub saar lisaks rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari alade hulka. Erinevate kahepaiksete liigirikkus ja arvukus on peamine põhjus, miks Piirissaar kaitse alla võeti.